Euroopa energiasalvestuse sihtmärgid 2030 ja 2050

Euroopa kiirendab oma kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks, mille tulemuseks on energiasüsteem, mis erineb tänapäevast vormist väga.
   

Tuule- ja päikeseenergia volatiilsus tekitab uusi väljakutseid ning energiasüsteemid peavad olema paindlikumad kui praegu, et mahutada üha enam taastuvate energiaallikate arvu ja energiavoogude muutusi.
   

Energiasalvestus on süsteemi töökindluse ja energiavarustuse kaitsmiseks madala taastuvenergia ajal ülioluline, maksimeerides samal ajal taastuvenergia kasutamist kõrge tootmise ajal.
   

Energia salvestamine on ainus lahendus, mis osutab kriitilisi energiaülekande teenuseid, mis on üks peamisi lahendusi taastuvenergia piirangute vähendamiseks.
   

Energiasalvestuse arendamine jääb praegu tuule ja päikeseenergia kasutuselevõtuks ning kui energiasalvestuse kasutuselevõtt ei pea sammu taastuvenergia kasutuselevõtuga, ei pruugi EL olla võimeline integreerima kiiresti kasvavat taastuvenergiat ja lukustuda fossiilkütuse varundamise energiasse.
   

Aruandes hinnatakse, et ELi energiasalvestusvõime üldine nõudlus ulatub 2030. aastaks umbes 200 GW ja 2050. aastaks on vaja vähemalt 600 GW energianõudlust.
   

Energiasalvestuse kiiresti kasvav kasutuselevõtt on kriitiline, nõudes rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel järgmise üheksa aasta jooksul vähemalt 14 GW energiasalvestusvõimalust igal aastal, võrreldes vaid 0,8 GW aku salvestusmahust.
   

Erinevad liikmesriigid võivad juba 2030. aastaks vajada märkimisväärses koguses energiasalvestusvõimalust, sõltuvalt energiasegu muutuvate taastuvate energiaallikate osakaalust.
   

EL-i energiasalvestuse eesmärkide ja strateegiate loomine on energiahoidlate tööstuse arendamiseks kriitilise tähtsusega, mis annab selge pikaajalise suuna turuosalistele, kommunaalteenustele, investoritele ja poliitikakujundajatele.
   

Aruandes rõhutatakse peamiste rakendustena paindlikkuse ja energiaülekande teenuste olulisust, mis on kriitilise tähtsusega taastuvenergia kõrge integreerimise taseme saavutamiseks.
    Energiasalvestuse sihtmärkide loomine peab põhinema terviklikul kontseptsioonil, mis võtab arvesse süsiniku vähendamise eesmärke ja energiasüsteemis vajalikke struktuurimuutusi.