Euroopa energia salvestamise eesmärgid 2030. ja 2050. aastaks

Euroopa liigub oma eesmärgi poole saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mille tulemuseks on energiasüsteem, mis erineb praegusest vormist.
   

Tuule- ja päikeseenergia volatiilsus tekitab uusi väljakutseid ning elektrisüsteemid peavad olema praegusest paindlikumad, et tulla toime taastuvate energiaallikate arvu suurenemise ja energiavoogude muutumisega.
   

Energia salvestamine on süsteemi töökindluse ja energiavarustuse tagamise seisukohalt ülioluline taastuvenergia vähesuse ajal, maksimeerides samas taastuvenergia kasutamist suure toodangu ajal.
   

Energia salvestamine on ainus lahendus, mis suudab pakkuda kriitilisi energiaülekandeteenuseid, mis on üks peamisi lahendusi taastuvenergia piirangute vähendamiseks.
   

Energia salvestamise areng jääb praegu maha tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtust ning kui energiasalvestite kasutuselevõtt ei käi taastuvenergia kasutuselevõtuga sammu, ei pruugi EL olla võimeline integreerima kiiresti kasvavat taastuvenergiat ja jääda fossiilkütuste varuenergiasse.
   

Aruande kohaselt ulatub ELi üldine energiasalvestusvõimsuse nõudlus 2030. aastaks ligikaudu 200 GW-ni ja 2050. aastaks on vaja vähemalt 600 GW energiasalvestusvõimsust.
   

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on kriitilise tähtsusega kiiresti kasvav energiasalvestite kasutuselevõtt, kuna järgmise üheksa aasta jooksul tuleb igal aastal kasutusele võtta vähemalt 14 GW energiasalvestusvõimsust, võrreldes 2020. aastal kasutusele võetud aku salvestusvõimsusega vaid 0,8 GW.
   

Erinevad liikmesriigid võivad juba 2030. aastaks nõuda märkimisväärses koguses energiasalvestusvõimsust, olenevalt muutuva taastuvenergia osakaalust energiajaotuses.
   

EL-i tasandi energia salvestamise eesmärkide ja strateegiate kehtestamine on energiasalvestustööstuse arengu jaoks ülioluline, mis annab turuosalistele, kommunaalettevõtetele, investoritele ja poliitikakujundajatele selge pikaajalise suuna.
   

Aruandes rõhutatakse paindlikkuse ja energia ülekandeteenuste tähtsust koos energia salvestamisega kui võtmerakendustega, mis on taastuvenergia integreerimise kõrge taseme saavutamiseks üliolulised.
    Energia salvestamise eesmärkide kehtestamine peab põhinema terviklikul kontseptsioonil, mis võtab arvesse süsinikdioksiidi vähendamise eesmärke ja energiasüsteemis vajalikke struktuurimuudatusi.